Sunday, November 20, 2011

UFOd kuulavad ka muusikat

                                             (Just needsamad tulnukad)

Mõtlesin, et ei kirjuta niivõrd muusikast kui ühest mõttest, mis terve õhtu peast ei tahtnud kaduda.
Kas maavälised eluvormid hindavad ka muusikat?
Kas neil üldse on muusika?
Kas nad üldse kuulevad?
Ma arvan, et mul on vastused vastused kõigile neile küsimustele. Hakkame siis ringiga pihta.
(Ning jaa-jaa, ma tean misasi UFO on, lihtsalt kõlas paremini)

Paar suvalist lugu, mida võid kuulata:
1. Johnny Hollow - Nova Heart
2. Johnny Hollow - People Are Strange

Ulme ja "ülipopulaarteadus" à la Discovery üritavad jätta muljet, et elu väljaspool planeeri Maa on kindlasti mingisugune ettekutlematult keeruline ja võõras nähtus. Näidatakse pilte hiiglaslikest torulaadsetest käsnadest või lendavatest vaaladest. Olen isegi kuulnud ideed, et kongnitiivsus ei nõua füüsilist keha.
Nooo... ma ei hakka nende mõtetega vaidlema, kindlasti on kõik võimalik. Miks mitte tonne kaaluv lendav tiivuline vaal liuglemas atmofääris, mille tihedust kirjeldaksime me kui midagi veelaadset? Siiski - ebatõenäoline. Selle kohta, kas võivad eksisteerida eluvormid, mis ei sõltu veest või pole ehitatud süsiniku baasil ei oska ma midagi öelda. Plausible, aga vaid mõte.
Vaata. Evolutsioon on selline küllalt lihtsakoeline ja etteaimatav asi, kõik sõltub ainult algandmetest.

Planeet Maa
Antud:
max t° = 80°C
min t° = -50°C
ave t° = ~15°C
H2O: väga levinud, lausa ~0.03% Maast on vesi.
Õhurõhk: 0.1 MPa
Ööpäeva pikkus: 24h
Footonid lendavad igal pool, süsinik on kõikjal, äike lööb taevas jne jne.

Kõik elu tekkeks vajalik on olemas.
Kujutleme nüüd veel üht teist planeeti, ta on küllalt sarnane Maale. Teine kivi oma tähest. Gravitatsioon on 1,2 korda sama tugev nagu Maa peal, asub samuti tsoonis, kus saab eksisteerida vedel vesi, ilma et see ära aurustuks või ainult jääs oleks. Ühesõnaga kuskil poolelt teelt Veenusest kuni Marsini vahemikus, sealsamas, kus on Maa. Paneme talle nimeks Tissid. Tundub kui paras nimi planeedile... Parem kui Uranus vähemalt.



Planeet Tissid
Antud:
max t° = 100°C
min t° = -40°C
ave t° = ~17°C
H2O: vaadates veidikene kosmosesse näeme, et vesi on üks rikkamaid molekule, seega ka Tisside peal on seda ilmselt küllalt palju.
Õhurõhk: 1.1 atmosfääri (mingi 1.1 MPa siis)
Ööpäeva pikkus: 40h
Ja vaatame, mis meil siis siin veel võimalik on.

Kuna ta on tähele lähedal lendavad ka Tisside peal footonid ringi, süsinikku peab olema küllalt ning kuna eksisteerib mõiste, kui "ööpäev" teame, et Tissid pöörlevad samuti ümber oma telje, seega eksisteerib magnetväli. Magnetväli reageerib päikese radiatsiooniga ja järelikult on ka Tisside vahel äikest küllalt.

Maa peal otsustab posu aminohappeid ja muid valgu ehituskive äikese abil kokku hakata ja ärkab ellu.
Ju siis Tisside peal juhtub sama - tingimused on täidetud.
Maa peal hakkavad seni vaid väävlist toitaineid sünteesinud organismid järjest keerulisemaks muutuma ja mõned suudavad endale lausa juba ise toitaineid fotosünteesida, mõned otsustavad hoopis hakata teisi elukaid sööma. Aeons of evolution in a nutshell here.
Tisside peal toimib samamoodi looduslik valik, nagu Darwin seda kirjeldas, ka seal juhtub sama (kas just fotosüntees... vot see on kaheldav, aga mingit moodi efektiivsemalt energiat sünteesima hakkavad need molluskid kindlasti).
Maal jõuab elu ürgookeanist maale, vahib natukene ringi, arenevad taimed ja roomajad, linnulaadsed ja dinosaurused, krokodillilised ja esimesed imetajad. Kliimamuutus, dinosaurused surevad välja jättes endast vaid jäljed, kondid ja linnud.
Tissid on paradiis, seal sellist jama ei toimu. Võtab kauem aega küll, aga arenevad püsisoojased.
(Miks peaks sellises troopikakliimas üldse arenema välja püsisoojased? Aga samal põhjusel nagu Maalgi - mida kaugemal on ekvaator, seda jahedam on talv. Ei saa surnuks külmuda! Peale selle on kõigusoojased jahedas uimased ja 20h pikk öö tähendab madalat temperatuuri ja muidu kuumal planeedil.)
Vahemärkus: Püsisoojasuse areng on vitaalne intelligentse elu tekkeks: kõigusoojase aju pole kuigi hästi arenenud ja püsisoojane peab olema aktiivsem, et elada. Muidugi ei tähenda see, et E.T. ei võiks olla kõigusoojane ja ikkagi intelligentne - lihtsalt evolutsioonil on tendents teha asju kõige lihtsamat viisi. Evolutsioon pole meile kasvatanud lisakäsi, sest me saame kahega ka hakkama (see võtaks METSIKULT palju aega, sest peaksime vahetama isegi "mammalia" klassi mingiks "post-mammalia'ks", kuna meie embrüootiline skelett on imetaja oma ja bla-bla, ei viitsi seletada, lihtsalt usu mind). Palju kergem on "luua" püsisoojane, kelle aju on dünaamiline ja usaldusväärne, kui hakata kõigusoojase prototüüp-aju täiustama. (Kui vaielda tahad mõtle ennem sellele, et peale praegu elus olevatele kõigusoojastele olid ka kõigil dinosaurustel olid basically herne suurused ajud, millel kognitiivseks mõtlemiseks struktuur puudus. Ilmselt oli juba esimene väljaarenenud imetaja kõvasti targem, kui ükskõik missugune dinosaurus.)

Elu oli läinud nende miljardi-kahe aastaga juba nii keeruliseks, et vahepeal oli tekkinud vajadus millegi uue järele - võime tajuda ümbrust. Kuna Maal ja Tissidel evolutsiooni põhiteesid identselt kehtivad ka elukad Tissidel hakkasid leiutama meetodeid oma ümbrist tajuda.
No esiteks kompimismeel. Küllaltki ilmselge, milleks seda tarvis on. Ainukene meel, mille tekkes on KÕIK teadlased kindlad, olgugi missugust evolutsioonilugu nad pooldavad. Sellest fundamentaalsemaks minna ei saa. See andis esimestele olenditele võimaluse aru saada, mida nad söövad, enne kui nad selle juba "suhu" pistnud olid.
Aga kompimismeelel on puudused - see ei hoiata ohu eest, enne kui kitsas juba käes ega anna võimalust erilist jahti pidada.
Läksime keerulisemaks, tekkis võime tajuda elektriimpulsse. Ka see on inimese üks meeltest. Pole meil neid midagi ainult viis. Pane aga patakas vasta keelt ja kohe tunned, kuidas midagi imelikku on. pole külm ega valus aga samas on ka. See andis võimaluse vees jahtida ujuvate olendite poolt tekitatud staatilist elektrit ja nende biovoole tunnetades. Aga kah maru primitiivne. Haid kasutavad näiteks sellist jahimeetodit.
Pole võimalik öelda, kas Tissidel kellelgi selline tajuvõime tekkis, samuti lõhn ja magnetväljade tajumine on küsimuse all.
Aga veel kaks meelt, mis KINDLASTI ilma igasuguse kahtluseta (vähemalt minul) Tisslasel on.
Nägemine - kindlasti kõige arenenum ja efektiivsem tajuvorm. Võimaldab praktiliselt kõike. Inimene saavad vist 90% oma infost nägemist pidi. Miks just nägemine? Sest kajalokatsioon on kah vigane (ei erista värve, ei näe vee piirist edasi, ega läbi klaasi jne). Samas oleneb tähest, mis spektris need elukad Tissidel näevad - võib-olla on seal mõistlikum tajuda värve, mis meie jaoks nii adumatud, et meil pole neile nimesidki - värve, mis jäävad veel kaugemale infra-punasest või ultra-violetist. Nimetud ja adumatud. On mõned inimesed, kes suudavad näha ultra-violetset valgust, küsi neilt. Nägemist VÕIB asendada küll valguslainete võngete tajumise meetod, sellest ma taas kirjutada ei oska, aga basically on see nägemine ilma "nägemiseta" vaid absoluutse võnkesageduse tajumise teel. Olgu mis ta on.
Ja... Tabam! Kuulmine!
Ma arvan, et kuulmine on kaudselt arenenud kompimisest. Ükspäev vaatas Isake Evolutsioon, et "Kurat, ma ju saan aru, kui keskkond vibreerib! See tähendab, et keegi on lähedal. Kui ma nüüd ainult teeksin mingi mehhanismi, kuidas seda vibratsiooni paremini tajuda..." ja sündiski esimene kuulmismehhanism. See loom ei saanud küll aru, et miski on heli, aga ta sai aru, et kui keskkond hakkab kiiremini võnkuma (levivad helilained) on mingi elukas nt. seljataga. Siit arenes see edasi. Tekkis helide pertseptsioon. Erinevaid sagedusi ja signatuure hakkas see elukas seostama erinevate tekkeallikatega. Kui aju juba arenenud hakkas aru saama, et neil on erinevad kõrgused ja what not.
Seega vastus alguses püstitatud kolmandale küsimusele - "Kas nad üldse kuulevad?" - on: "Jah, ning tõenäoliselt väga sarnaselt Maa-elustikule."
Kõik erinevad meediumid, mille abil orgaanilisel elul võimalik infot akumuleerida on seega leidnud ka vahendi. Siit ka põhjus, miks ma nii skeptiliselt igasugu bioväljadesse ja ausadesse ja asjadesse suhtun - kui need oleks tõesti viable värk, oleks Isake Evolutsioon andnud meile juba ammu selle "kolmanda silma", millega neid tajuda.

Meil elavad nüüd Maal, kui Tissidel küllalt arenenud loomad.
Süveneme nüüd lähemalt inimese, kutsume teda Einsteiniks, evolutsiooni ja võtame kõrvutuseks kõrvale sarnase eluvormi Tissidel - kutsume teda Petsiks.
Nii Einstein kui Pets on püsisoojased, nad suudavad kompida, näha ja kuulda lisaks teistele tajumahhanismidele.
Tegelikult on Pets ja Einstein palju sarnasemad, kui arvata oskame. Ma usun, et selleks, et hakkaks arenema kõrgem intelligents ja kognitiivsus peavad olema nii mõndeki aspektid nende juures väga sarnased. Näiteks ei tohi nad olla kumbki taimed... jajah. Ei, aga tõsiselt - tõenäoliselt pole nad kumbki tippkiskjad (kuigi see ei ole rangelt välistav). Tippkiskja areng toimub reeglina suuremate lihaste ja pikemate kihvade poole (kujutle lõvi). Samas aga väike ja küllalt abitu ahvipärdik areneb kavaluse poole. Pärdik peab oskama hirmutada, end kaitsta ilma eriliste vahenditeta sellesama lõvi vastu, ta peab oskama end peita. Kuna nad pole tippkiskjad on tõenäoliselt nii Einstein kui Pets mõlemad omnivoorid. See aitab kaasa mälu arengule - nad peavad näiteks meelde jätma, millise puu otsas kunas missugused viljad kasvavad, miski, mis pärdikutel VÄGA hästi välja tuleb. Ja neil peavad mõlemal olema toimivad jäsemed. Ma ei vii asja nii kaugele, et Pets peab olema humanoid, aga jäsemete töövõime peab ka tal olema ikkagi.. võimekas. Kõrgem intelligents ju hakkab pihta tööriistade kasutamisest ja on raske kujutleda seda massiivset lõvi kuidagi tokki hoidmas.
Aga see jutt on veidi kõrvaline.
Põmst Einsteinil käis HAIGETE kokkusattumuste tõttu plõks, millest ma kirjutada ei viitsi, ja ta hakkas muutuma järjest intelligentsemaks ja kognitiivsemaks. Ütleme, et sama juhtus Petsiga. Nad mõlemad hakkasid kasutama tööriistu ja neil arenes mingisugune kultuur. Pets ei pruugi olla samas karjalise eluviisiga, seega tema kultuur on meile kujutlematu. Einsteinil hakkas aga tekkima lisaks aga midagi muud - tal arenes mingi veider võime hinnata asju mitte ainult nende reaalse väärtuse, vaid lisaks mingisuguse esteetilise skaala põhjal. Miski ütles talle, et üks kivi on ilusam, kui teine, et erk värv koopaseinal on "ilusam" kui lihtsalt muld. Ta mõtles välja kunsti. Kas sama Petsil juhtus - ei tea... ei pruugi... eriti, kui ta pole karjaloom. Aga kui ei tekkinud Petsil, tekkis see ta "naabril" planeedil Pepu. (jajah, see võimalus on küllalt suur, sest eks me tiirle vaid ühe tähe ümber umbes sajast miljardist tähest, mis Linnutee galaktikas. Galaktikaid endid on samuti sadades (võib-olla tuhandetes) miljardites).
Ütleme, et võime esteetiliselt hinnata tekkis ka Petsil. Ja kurat teab - ehk käib see võime hoopis lähedamalt kõrge intelligentsiga koos. Näeme ju linde, kes kaunistavad pesa, delfiine, kes puhuvad ilusaid mullirõngaid ja siis mängeldes neist läbi ujuvad, isegi lehmad pidavat klassikalise muusika peale rohkem piima andma. (Kahtlen kas need nüüd ilu hindamise näited... ehk delfiinid tho.)

Vahemärkus: Mis on muusika? Arvatakse, et inimene hakkas nautima muusikat, kuna see sisaldas kaht elementi: rütm ja ilusad helid. Ilusad helid rahustasid inimest, simuleerisid tuule kohinat, puid, vaikust, teise inimese hääli, ei häirinud kõrva. Rütm on miski tehislik. Kust see tuli, ei tea. Ehk mõeldigi rütmi kontsept välja selleks, et oleks kergem laulda. Nüüdseks on teada, et muusika nautimine on inimese sees lausa evolutsioonilistel põhjustel. Muusika on loomulikult nendest rahustavatest helidest ja algsest rütmist väga kaugele triivinud, leidnud uued hindamisskaalad. No võtame näiteks Xenakise muusika: ärritav, veider, ebameeldiv. Ja stimuleeriv as hell. Kui teda kuulan tunnetan, kuidas mu tähelepanuvõime tõuseb, kuidas muutun erksamaks ja ärevamaks, ootan kuskilt mingit ohtu, ei saa enam mõtet rahulikuks lasta. Väga nauditav just selsamal põhjusel.

3. Xenakis - Metastasis
4. Stockhausen - misiganes

Einstein ja Pets olid selleks hetkeks oma evolutsiooniteel kokku puutunud erinevate helidega. Mõned neist hirmutasid, mõned olid rahustavad, mõned kummalised. Nad hakkasid rahustavaid helisid ja mõminaid, esimesi meloodia ja laulujuppe looma. Ehk laste rahustamiseks, ehk iseendale, kuni helide nautimine kirjutati sisse nende alateadvusesse. Kas Pets mõtles ka välja rütmi? Ei tea.. ei pruugi. Ta võis näiteks hakata hindama erineva kõrgusega helide vaheldumist või tempode paigutust. MIDA IGANES. Võib-olla oli Petsile tähtis, et iga heli ise oligi "takt" ning tema jaoks on muusika tollest ajast peale lihtsalt pikkade ja konstantsete helipurtsatuste järgnevus. Olgugi "alien" on see siiki muusika.
Siit vastus teisele küsimusele: "Jah, neil on tõenäoliselt muusika. Kas meie seda ka muusikaks peaksime on hoopis teine teema, ehk me isegi ei tunneks seda ära. Me ei pruugi seda kuuldagi, see võib nii kõrgesageduslik olla. Kui räägime mõnest ekstreemsemast eluvormist, kui Pets võis muusika tekkida näiteks vee all, kus me ei suudakski seda hinnata nii, nagu veeelukad."

Üle tuhandete aastate muutus kunst Einsteini kultuuri väga tähtsaks. Maaliti, tantsiti, mängiti muusikat. Kui Pets on karjaloom toimus ka temal kindlasti sama. Kui solitaarne ei pruukinud sama toimuda, aga kes teab, ehk tüüris üksindus Petsi just pigem oma kunsti taotlema.
"Kas tulnukad ka muusikat hindavad?" Ilmselt on vastus sellele küsimusele täpselt sama, mis küsimusele: "Kas Sina hindad muusikat?" Kujutle, et homme jõuab maale esimene tulnukate advokaat - üks millenniume tagasi planeedilt Tissid välja saadetud sond. See sisaldaks kindlasti näiteid fundamentaalsest matemaatikast, juhendi tulnukate numeraalsüsteemi mõistmiseks, ehk paar meme't, pilte tulnukatest, ehk oleks isegi sondi küljele markeeritud kaart päritolu-tähesüsteemini. Ja nüüd mõtle. Kas Sind rahustaks, kui sondiga käiks kaasas mingisugune meedium mängida meile muusikat? See mängiks meile nende võõraste Beethovenit, meile ehk mõistetamatut, kuid siiski muusikat. Ma tean, et mina isiklikult võtaksin seda, kui märki suurimast ja sügavaimast intelligentsist. Ma tunneksin end automaatselt nende olenditega sarnasemalt, kui paljude inimestega. See mitte ainult ei tõestaks mulle, et me pole üksi Universumis, vaid annaks lootust, et me pole ainsad absoluutse tõe ja elu mõtte otsinguil.

Pikk jutt, sitt jutt. Ilmselt küllalt segane ka, aga ma ei viitsi üle lugeda.