(Just needsamad tulnukad)
Mõtlesin, et ei kirjuta niivõrd muusikast kui ühest mõttest, mis terve õhtu peast ei tahtnud kaduda.
Kas maavälised eluvormid hindavad ka muusikat?
Kas neil üldse on muusika?
Kas nad üldse kuulevad?
Ma arvan, et mul on vastused vastused kõigile neile küsimustele. Hakkame siis ringiga pihta.
(Ning jaa-jaa, ma tean misasi UFO on, lihtsalt kõlas paremini)
Paar suvalist lugu, mida võid kuulata:
1. Johnny Hollow - Nova Heart
2. Johnny Hollow - People Are Strange
Ulme ja "ülipopulaarteadus" à la Discovery üritavad jätta muljet, et elu väljaspool planeeri Maa on kindlasti mingisugune ettekutlematult keeruline ja võõras nähtus. Näidatakse pilte hiiglaslikest torulaadsetest käsnadest või lendavatest vaaladest. Olen isegi kuulnud ideed, et kongnitiivsus ei nõua füüsilist keha.
Nooo... ma ei hakka nende mõtetega vaidlema, kindlasti on kõik võimalik. Miks mitte tonne kaaluv lendav tiivuline vaal liuglemas atmofääris, mille tihedust kirjeldaksime me kui midagi veelaadset? Siiski - ebatõenäoline. Selle kohta, kas võivad eksisteerida eluvormid, mis ei sõltu veest või pole ehitatud süsiniku baasil ei oska ma midagi öelda. Plausible, aga vaid mõte.
Vaata. Evolutsioon on selline küllalt lihtsakoeline ja etteaimatav asi, kõik sõltub ainult algandmetest.
Planeet Maa
Antud:
max t° = 80°C
min t° = -50°C
ave t° = ~15°C
H2O: väga levinud, lausa ~0.03% Maast on vesi.
Õhurõhk: 0.1 MPa
Ööpäeva pikkus: 24h
Footonid lendavad igal pool, süsinik on kõikjal, äike lööb taevas jne jne.
Kõik elu tekkeks vajalik on olemas.
Kujutleme nüüd veel üht teist planeeti, ta on küllalt sarnane Maale. Teine kivi oma tähest. Gravitatsioon on 1,2 korda sama tugev nagu Maa peal, asub samuti tsoonis, kus saab eksisteerida vedel vesi, ilma et see ära aurustuks või ainult jääs oleks. Ühesõnaga kuskil poolelt teelt Veenusest kuni Marsini vahemikus, sealsamas, kus on Maa. Paneme talle nimeks Tissid. Tundub kui paras nimi planeedile... Parem kui Uranus vähemalt.
Planeet Tissid
Antud:
max t° = 100°C
min t° = -40°C
ave t° = ~17°C
H2O: vaadates veidikene kosmosesse näeme, et vesi on üks rikkamaid molekule, seega ka Tisside peal on seda ilmselt küllalt palju.
Õhurõhk: 1.1 atmosfääri (mingi 1.1 MPa siis)
Ööpäeva pikkus: 40h
Ja vaatame, mis meil siis siin veel võimalik on.
Kuna ta on tähele lähedal lendavad ka Tisside peal footonid ringi, süsinikku peab olema küllalt ning kuna eksisteerib mõiste, kui "ööpäev" teame, et Tissid pöörlevad samuti ümber oma telje, seega eksisteerib magnetväli. Magnetväli reageerib päikese radiatsiooniga ja järelikult on ka Tisside vahel äikest küllalt.
Maa peal otsustab posu aminohappeid ja muid valgu ehituskive äikese abil kokku hakata ja ärkab ellu.
Ju siis Tisside peal juhtub sama - tingimused on täidetud.
Maa peal hakkavad seni vaid väävlist toitaineid sünteesinud organismid järjest keerulisemaks muutuma ja mõned suudavad endale lausa juba ise toitaineid fotosünteesida, mõned otsustavad hoopis hakata teisi elukaid sööma. Aeons of evolution in a nutshell here.
Tisside peal toimib samamoodi looduslik valik, nagu Darwin seda kirjeldas, ka seal juhtub sama (kas just fotosüntees... vot see on kaheldav, aga mingit moodi efektiivsemalt energiat sünteesima hakkavad need molluskid kindlasti).
Maal jõuab elu ürgookeanist maale, vahib natukene ringi, arenevad taimed ja roomajad, linnulaadsed ja dinosaurused, krokodillilised ja esimesed imetajad. Kliimamuutus, dinosaurused surevad välja jättes endast vaid jäljed, kondid ja linnud.
Tissid on paradiis, seal sellist jama ei toimu. Võtab kauem aega küll, aga arenevad püsisoojased.
(Miks peaks sellises troopikakliimas üldse arenema välja püsisoojased? Aga samal põhjusel nagu Maalgi - mida kaugemal on ekvaator, seda jahedam on talv. Ei saa surnuks külmuda! Peale selle on kõigusoojased jahedas uimased ja 20h pikk öö tähendab madalat temperatuuri ja muidu kuumal planeedil.)
Vahemärkus: Püsisoojasuse areng on vitaalne intelligentse elu tekkeks: kõigusoojase aju pole kuigi hästi arenenud ja püsisoojane peab olema aktiivsem, et elada. Muidugi ei tähenda see, et E.T. ei võiks olla kõigusoojane ja ikkagi intelligentne - lihtsalt evolutsioonil on tendents teha asju kõige lihtsamat viisi. Evolutsioon pole meile kasvatanud lisakäsi, sest me saame kahega ka hakkama (see võtaks METSIKULT palju aega, sest peaksime vahetama isegi "mammalia" klassi mingiks "post-mammalia'ks", kuna meie embrüootiline skelett on imetaja oma ja bla-bla, ei viitsi seletada, lihtsalt usu mind). Palju kergem on "luua" püsisoojane, kelle aju on dünaamiline ja usaldusväärne, kui hakata kõigusoojase prototüüp-aju täiustama. (Kui vaielda tahad mõtle ennem sellele, et peale praegu elus olevatele kõigusoojastele olid ka kõigil dinosaurustel olid basically herne suurused ajud, millel kognitiivseks mõtlemiseks struktuur puudus. Ilmselt oli juba esimene väljaarenenud imetaja kõvasti targem, kui ükskõik missugune dinosaurus.)
Elu oli läinud nende miljardi-kahe aastaga juba nii keeruliseks, et vahepeal oli tekkinud vajadus millegi uue järele - võime tajuda ümbrust. Kuna Maal ja Tissidel evolutsiooni põhiteesid identselt kehtivad ka elukad Tissidel hakkasid leiutama meetodeid oma ümbrist tajuda.
No esiteks kompimismeel. Küllaltki ilmselge, milleks seda tarvis on. Ainukene meel, mille tekkes on KÕIK teadlased kindlad, olgugi missugust evolutsioonilugu nad pooldavad. Sellest fundamentaalsemaks minna ei saa. See andis esimestele olenditele võimaluse aru saada, mida nad söövad, enne kui nad selle juba "suhu" pistnud olid.
Aga kompimismeelel on puudused - see ei hoiata ohu eest, enne kui kitsas juba käes ega anna võimalust erilist jahti pidada.
Läksime keerulisemaks, tekkis võime tajuda elektriimpulsse. Ka see on inimese üks meeltest. Pole meil neid midagi ainult viis. Pane aga patakas vasta keelt ja kohe tunned, kuidas midagi imelikku on. pole külm ega valus aga samas on ka. See andis võimaluse vees jahtida ujuvate olendite poolt tekitatud staatilist elektrit ja nende biovoole tunnetades. Aga kah maru primitiivne. Haid kasutavad näiteks sellist jahimeetodit.
Pole võimalik öelda, kas Tissidel kellelgi selline tajuvõime tekkis, samuti lõhn ja magnetväljade tajumine on küsimuse all.
Aga veel kaks meelt, mis KINDLASTI ilma igasuguse kahtluseta (vähemalt minul) Tisslasel on.
Nägemine - kindlasti kõige arenenum ja efektiivsem tajuvorm. Võimaldab praktiliselt kõike. Inimene saavad vist 90% oma infost nägemist pidi. Miks just nägemine? Sest kajalokatsioon on kah vigane (ei erista värve, ei näe vee piirist edasi, ega läbi klaasi jne). Samas oleneb tähest, mis spektris need elukad Tissidel näevad - võib-olla on seal mõistlikum tajuda värve, mis meie jaoks nii adumatud, et meil pole neile nimesidki - värve, mis jäävad veel kaugemale infra-punasest või ultra-violetist. Nimetud ja adumatud. On mõned inimesed, kes suudavad näha ultra-violetset valgust, küsi neilt. Nägemist VÕIB asendada küll valguslainete võngete tajumise meetod, sellest ma taas kirjutada ei oska, aga basically on see nägemine ilma "nägemiseta" vaid absoluutse võnkesageduse tajumise teel. Olgu mis ta on.
Ja... Tabam! Kuulmine!
Ma arvan, et kuulmine on kaudselt arenenud kompimisest. Ükspäev vaatas Isake Evolutsioon, et "Kurat, ma ju saan aru, kui keskkond vibreerib! See tähendab, et keegi on lähedal. Kui ma nüüd ainult teeksin mingi mehhanismi, kuidas seda vibratsiooni paremini tajuda..." ja sündiski esimene kuulmismehhanism. See loom ei saanud küll aru, et miski on heli, aga ta sai aru, et kui keskkond hakkab kiiremini võnkuma (levivad helilained) on mingi elukas nt. seljataga. Siit arenes see edasi. Tekkis helide pertseptsioon. Erinevaid sagedusi ja signatuure hakkas see elukas seostama erinevate tekkeallikatega. Kui aju juba arenenud hakkas aru saama, et neil on erinevad kõrgused ja what not.
Seega vastus alguses püstitatud kolmandale küsimusele - "Kas nad üldse kuulevad?" - on: "Jah, ning tõenäoliselt väga sarnaselt Maa-elustikule."
Kõik erinevad meediumid, mille abil orgaanilisel elul võimalik infot akumuleerida on seega leidnud ka vahendi. Siit ka põhjus, miks ma nii skeptiliselt igasugu bioväljadesse ja ausadesse ja asjadesse suhtun - kui need oleks tõesti viable värk, oleks Isake Evolutsioon andnud meile juba ammu selle "kolmanda silma", millega neid tajuda.
Meil elavad nüüd Maal, kui Tissidel küllalt arenenud loomad.
Süveneme nüüd lähemalt inimese, kutsume teda Einsteiniks, evolutsiooni ja võtame kõrvutuseks kõrvale sarnase eluvormi Tissidel - kutsume teda Petsiks.
Nii Einstein kui Pets on püsisoojased, nad suudavad kompida, näha ja kuulda lisaks teistele tajumahhanismidele.
Tegelikult on Pets ja Einstein palju sarnasemad, kui arvata oskame. Ma usun, et selleks, et hakkaks arenema kõrgem intelligents ja kognitiivsus peavad olema nii mõndeki aspektid nende juures väga sarnased. Näiteks ei tohi nad olla kumbki taimed... jajah. Ei, aga tõsiselt - tõenäoliselt pole nad kumbki tippkiskjad (kuigi see ei ole rangelt välistav). Tippkiskja areng toimub reeglina suuremate lihaste ja pikemate kihvade poole (kujutle lõvi). Samas aga väike ja küllalt abitu ahvipärdik areneb kavaluse poole. Pärdik peab oskama hirmutada, end kaitsta ilma eriliste vahenditeta sellesama lõvi vastu, ta peab oskama end peita. Kuna nad pole tippkiskjad on tõenäoliselt nii Einstein kui Pets mõlemad omnivoorid. See aitab kaasa mälu arengule - nad peavad näiteks meelde jätma, millise puu otsas kunas missugused viljad kasvavad, miski, mis pärdikutel VÄGA hästi välja tuleb. Ja neil peavad mõlemal olema toimivad jäsemed. Ma ei vii asja nii kaugele, et Pets peab olema humanoid, aga jäsemete töövõime peab ka tal olema ikkagi.. võimekas. Kõrgem intelligents ju hakkab pihta tööriistade kasutamisest ja on raske kujutleda seda massiivset lõvi kuidagi tokki hoidmas.
Aga see jutt on veidi kõrvaline.
Põmst Einsteinil käis HAIGETE kokkusattumuste tõttu plõks, millest ma kirjutada ei viitsi, ja ta hakkas muutuma järjest intelligentsemaks ja kognitiivsemaks. Ütleme, et sama juhtus Petsiga. Nad mõlemad hakkasid kasutama tööriistu ja neil arenes mingisugune kultuur. Pets ei pruugi olla samas karjalise eluviisiga, seega tema kultuur on meile kujutlematu. Einsteinil hakkas aga tekkima lisaks aga midagi muud - tal arenes mingi veider võime hinnata asju mitte ainult nende reaalse väärtuse, vaid lisaks mingisuguse esteetilise skaala põhjal. Miski ütles talle, et üks kivi on ilusam, kui teine, et erk värv koopaseinal on "ilusam" kui lihtsalt muld. Ta mõtles välja kunsti. Kas sama Petsil juhtus - ei tea... ei pruugi... eriti, kui ta pole karjaloom. Aga kui ei tekkinud Petsil, tekkis see ta "naabril" planeedil Pepu. (jajah, see võimalus on küllalt suur, sest eks me tiirle vaid ühe tähe ümber umbes sajast miljardist tähest, mis Linnutee galaktikas. Galaktikaid endid on samuti sadades (võib-olla tuhandetes) miljardites).
Ütleme, et võime esteetiliselt hinnata tekkis ka Petsil. Ja kurat teab - ehk käib see võime hoopis lähedamalt kõrge intelligentsiga koos. Näeme ju linde, kes kaunistavad pesa, delfiine, kes puhuvad ilusaid mullirõngaid ja siis mängeldes neist läbi ujuvad, isegi lehmad pidavat klassikalise muusika peale rohkem piima andma. (Kahtlen kas need nüüd ilu hindamise näited... ehk delfiinid tho.)
Vahemärkus: Mis on muusika? Arvatakse, et inimene hakkas nautima muusikat, kuna see sisaldas kaht elementi: rütm ja ilusad helid. Ilusad helid rahustasid inimest, simuleerisid tuule kohinat, puid, vaikust, teise inimese hääli, ei häirinud kõrva. Rütm on miski tehislik. Kust see tuli, ei tea. Ehk mõeldigi rütmi kontsept välja selleks, et oleks kergem laulda. Nüüdseks on teada, et muusika nautimine on inimese sees lausa evolutsioonilistel põhjustel. Muusika on loomulikult nendest rahustavatest helidest ja algsest rütmist väga kaugele triivinud, leidnud uued hindamisskaalad. No võtame näiteks Xenakise muusika: ärritav, veider, ebameeldiv. Ja stimuleeriv as hell. Kui teda kuulan tunnetan, kuidas mu tähelepanuvõime tõuseb, kuidas muutun erksamaks ja ärevamaks, ootan kuskilt mingit ohtu, ei saa enam mõtet rahulikuks lasta. Väga nauditav just selsamal põhjusel.
3. Xenakis - Metastasis
4. Stockhausen - misiganes
Einstein ja Pets olid selleks hetkeks oma evolutsiooniteel kokku puutunud erinevate helidega. Mõned neist hirmutasid, mõned olid rahustavad, mõned kummalised. Nad hakkasid rahustavaid helisid ja mõminaid, esimesi meloodia ja laulujuppe looma. Ehk laste rahustamiseks, ehk iseendale, kuni helide nautimine kirjutati sisse nende alateadvusesse. Kas Pets mõtles ka välja rütmi? Ei tea.. ei pruugi. Ta võis näiteks hakata hindama erineva kõrgusega helide vaheldumist või tempode paigutust. MIDA IGANES. Võib-olla oli Petsile tähtis, et iga heli ise oligi "takt" ning tema jaoks on muusika tollest ajast peale lihtsalt pikkade ja konstantsete helipurtsatuste järgnevus. Olgugi "alien" on see siiki muusika.
Siit vastus teisele küsimusele: "Jah, neil on tõenäoliselt muusika. Kas meie seda ka muusikaks peaksime on hoopis teine teema, ehk me isegi ei tunneks seda ära. Me ei pruugi seda kuuldagi, see võib nii kõrgesageduslik olla. Kui räägime mõnest ekstreemsemast eluvormist, kui Pets võis muusika tekkida näiteks vee all, kus me ei suudakski seda hinnata nii, nagu veeelukad."
Üle tuhandete aastate muutus kunst Einsteini kultuuri väga tähtsaks. Maaliti, tantsiti, mängiti muusikat. Kui Pets on karjaloom toimus ka temal kindlasti sama. Kui solitaarne ei pruukinud sama toimuda, aga kes teab, ehk tüüris üksindus Petsi just pigem oma kunsti taotlema.
"Kas tulnukad ka muusikat hindavad?" Ilmselt on vastus sellele küsimusele täpselt sama, mis küsimusele: "Kas Sina hindad muusikat?" Kujutle, et homme jõuab maale esimene tulnukate advokaat - üks millenniume tagasi planeedilt Tissid välja saadetud sond. See sisaldaks kindlasti näiteid fundamentaalsest matemaatikast, juhendi tulnukate numeraalsüsteemi mõistmiseks, ehk paar meme't, pilte tulnukatest, ehk oleks isegi sondi küljele markeeritud kaart päritolu-tähesüsteemini. Ja nüüd mõtle. Kas Sind rahustaks, kui sondiga käiks kaasas mingisugune meedium mängida meile muusikat? See mängiks meile nende võõraste Beethovenit, meile ehk mõistetamatut, kuid siiski muusikat. Ma tean, et mina isiklikult võtaksin seda, kui märki suurimast ja sügavaimast intelligentsist. Ma tunneksin end automaatselt nende olenditega sarnasemalt, kui paljude inimestega. See mitte ainult ei tõestaks mulle, et me pole üksi Universumis, vaid annaks lootust, et me pole ainsad absoluutse tõe ja elu mõtte otsinguil.
Pikk jutt, sitt jutt. Ilmselt küllalt segane ka, aga ma ei viitsi üle lugeda.
Sunday, November 20, 2011
Thursday, August 11, 2011
By UBERpopular demand, või siis igavusest kell 10 varahommikul, kirjutan jälle.
Ei oska mingit juttu kirjutada... seega: 2-step ja PÄRIS Dubstep.
(Ilmselt on mõni inimene märkand, et olen dubstepi suhtes üpris puristlik. Ei soovi ma neile brostepi nolkidele midagi paha; muusika on pidevalt arenev. Peale selle näitavad noored tänapäeval igasuguste Ruskode ja Skrillexite või veel hullem Borgorede vastu oluliselt rohkem huvi välja, kui vanakooli vastu. Ja see mind otseselt ei häiri... peale selle, et sellistel noortel puudub absoluutselt igasugune muusikamaitse ja nad võtavad kuskilt jultumuse - või on see ignorants? - takoist köögaplönni dubstepiks nimetada.)
Ära nüüd nuta. See blogi on vaid minu arvamus ja maitse ega pretendeeri absoluutsele tõele.
Igal juhul.
Dubstep.
Hakkame siis Hyperdubist pihta.
Omanik Kode9.
Ilus mahe intro:
1. Kode 9 and Spaceape - Glass
Kode'il on muidu palju vägevaid träkke, aga üks on juba meeletult kaua südames, seda pillun igas võimalikus kohas laiali kah:
2. Kode9 and Spaceape - 9 Samurai
Siiralt soovitan ka läbi vaadata "Memoires of the Future" album. Se'n väga okei.
Samuti on terve see leibel HUUUGE.
Selle all on olnud/on praegugi sihukesed nimed nagu The Bug, Burial, Darkstar, Zomby ja teisi... mitmeid teisi.
Ongi vaid paar nime puudu, et see täiesti täiuslik elektroolilise muusika leibel oleks.
Kromestar on puudu. Massiiiiiiiivsed tantsubassiliinid. Härralt tuleks õppida, kuidas Ülimadalsagedusbassi kasutada. Tantsudubstepi alustala.
3. Kromestar - Jasmine
... not massive enuff?
4. Kromestar - Attenshun
Hah, siis veel üks vinge lugu, mille ma ikka korra kuus youtube'st üles otsin... jah-jah, tean-tean, ainult debiilik kuulaks Youtubest muusikat, aga ma olen laisk.
5. Psyman - Impact Hammer
Ja
6. Caspa - Cockney Violin
Ja
7. Benga & Skream - The Judgement
Ja...
No siia võikski lihtsalt häid lugusid loetlema jääda.
Aga pidin algusest peale hoopis 2-stepist kirjutama.
2-step garage on üle aja mulle ehk Minimalistliku neo-klassika kõrval kõige rohkem hinge puudutavamaks saanud. Burial, kuigi nimetab end ise Dubstepi artistiks on korrektse liigituse järgi siiki 2-steppija. Aga temaga ei tahtnud ma alustada.
Pane keha valmis, siit tuleb üpris järsk langus. Pane vaim valmis, see võib väga raske olla. Ja PALUN, ole lõpuni MÕTTEGA minuga. Oleme nüüd 2-stepi ja sellele väga sarnase Dubstepi maailmas.
Intro:
1. Mount Kimbie - William
Body:
2. Burial - Stolen Dog
3. S.Y.N.C.R.O - Everybody Knows
Bare with me.
4. Clubroot - Low Pressure Zone
5. Zomby - Natalia's Song
Ja kui Sa nüüd suudad vabatahtlikult tagasi Flux Pavillioni või DatsiK'u kuulamise juurde naasta... pole muusikal enam lootust.
Ei oska mingit juttu kirjutada... seega: 2-step ja PÄRIS Dubstep.
(Ilmselt on mõni inimene märkand, et olen dubstepi suhtes üpris puristlik. Ei soovi ma neile brostepi nolkidele midagi paha; muusika on pidevalt arenev. Peale selle näitavad noored tänapäeval igasuguste Ruskode ja Skrillexite või veel hullem Borgorede vastu oluliselt rohkem huvi välja, kui vanakooli vastu. Ja see mind otseselt ei häiri... peale selle, et sellistel noortel puudub absoluutselt igasugune muusikamaitse ja nad võtavad kuskilt jultumuse - või on see ignorants? - takoist köögaplönni dubstepiks nimetada.)
Ära nüüd nuta. See blogi on vaid minu arvamus ja maitse ega pretendeeri absoluutsele tõele.
Igal juhul.
Dubstep.
Hakkame siis Hyperdubist pihta.
Omanik Kode9.
Ilus mahe intro:
1. Kode 9 and Spaceape - Glass
Kode'il on muidu palju vägevaid träkke, aga üks on juba meeletult kaua südames, seda pillun igas võimalikus kohas laiali kah:
2. Kode9 and Spaceape - 9 Samurai
Siiralt soovitan ka läbi vaadata "Memoires of the Future" album. Se'n väga okei.
Samuti on terve see leibel HUUUGE.
Selle all on olnud/on praegugi sihukesed nimed nagu The Bug, Burial, Darkstar, Zomby ja teisi... mitmeid teisi.
Ongi vaid paar nime puudu, et see täiesti täiuslik elektroolilise muusika leibel oleks.
Kromestar on puudu. Massiiiiiiiivsed tantsubassiliinid. Härralt tuleks õppida, kuidas Ülimadalsagedusbassi kasutada. Tantsudubstepi alustala.
3. Kromestar - Jasmine
... not massive enuff?
4. Kromestar - Attenshun
Hah, siis veel üks vinge lugu, mille ma ikka korra kuus youtube'st üles otsin... jah-jah, tean-tean, ainult debiilik kuulaks Youtubest muusikat, aga ma olen laisk.
5. Psyman - Impact Hammer
Ja
6. Caspa - Cockney Violin
Ja
7. Benga & Skream - The Judgement
Ja...
No siia võikski lihtsalt häid lugusid loetlema jääda.
Aga pidin algusest peale hoopis 2-stepist kirjutama.
2-step garage on üle aja mulle ehk Minimalistliku neo-klassika kõrval kõige rohkem hinge puudutavamaks saanud. Burial, kuigi nimetab end ise Dubstepi artistiks on korrektse liigituse järgi siiki 2-steppija. Aga temaga ei tahtnud ma alustada.
Pane keha valmis, siit tuleb üpris järsk langus. Pane vaim valmis, see võib väga raske olla. Ja PALUN, ole lõpuni MÕTTEGA minuga. Oleme nüüd 2-stepi ja sellele väga sarnase Dubstepi maailmas.
Intro:
1. Mount Kimbie - William
Body:
2. Burial - Stolen Dog
3. S.Y.N.C.R.O - Everybody Knows
Bare with me.
4. Clubroot - Low Pressure Zone
5. Zomby - Natalia's Song
Ja kui Sa nüüd suudad vabatahtlikult tagasi Flux Pavillioni või DatsiK'u kuulamise juurde naasta... pole muusikal enam lootust.
Tuesday, April 19, 2011
(kui see pilt emotsiooni esile ei kutsunud, ei ole mõtet edasi lugeda.)
Sest mind ei ole enam kaua olnud.
Ja kadus ka muusika, mida tasub jagada.
Mitte, et ma arvaks, et see postitus ei sisaldaks ainult head muusikat, lihtsalt kardan, et taolise jaoks pole tänapäeva noorte südameis enam ruumi.
Nime oled kuulnud.
Frank Zappa.
Aga kas Sa tead, kes ta üldse oli?
Ei olegi tähtis.
'69 aasta albumilt Hot Rats.
1. Frank Zappa - Willie the Pimp
Esimene psrogressiivse roki supergrupp Emerson, Lake & Palmer.
Omal ajal suurem, kui Yes, Ramones või REM.
Tänapäeval unustusse vajunud.
Ja mind ei huvita, et nad olid ebameeldivad inimesed.
Praegu on nad vanad mehed, kel mõistus peas.
2. Emerson, Lake & Palmer - The Endless Enigma, Pt. 1
3. ELP - Tarkus
(terve "Tarkus" siis, seda on 20 minutit. mitte katkendid.)
Bänd mis on veider.
Veider ruudus.
Mina ei saa aru, kust nad selle muusika võtavad, kust nad oma mõtteid saavad.
Aastate jooksul teinud kõike alates bluegrassist, lõpetades (selles postituses ilmselgelt läbiva) progressiivse rokiga.
4. Ween - Transdermal Celebration
5. Ween - Your Party
ning absoluutne MUST HEAR'ide tipp:
6. Ween - Mutilated Lips
Ja noh..
Pink Floyd?
...um
ega oskagi mingit üksikut pala kohe välja tuua...
ehk siis:
7. - 16. Pink Floyd - Dark Side of the Moon (1979)
pean seda parimaks albumiks, mis kunagi kokku klopsitud...
ja ma tean, et Sa ei plaani sellelt ühtki lugu kuulata.
aga okei.
varsti võtan end kokku ja kirjutan midagi huvitavamat.
ja SINA ära looda midagi, küll ma varsti tagasi olen.
Sest mind ei ole enam kaua olnud.
Ja kadus ka muusika, mida tasub jagada.
Mitte, et ma arvaks, et see postitus ei sisaldaks ainult head muusikat, lihtsalt kardan, et taolise jaoks pole tänapäeva noorte südameis enam ruumi.
Nime oled kuulnud.
Frank Zappa.
Aga kas Sa tead, kes ta üldse oli?
Ei olegi tähtis.
'69 aasta albumilt Hot Rats.
1. Frank Zappa - Willie the Pimp
Esimene psrogressiivse roki supergrupp Emerson, Lake & Palmer.
Omal ajal suurem, kui Yes, Ramones või REM.
Tänapäeval unustusse vajunud.
Ja mind ei huvita, et nad olid ebameeldivad inimesed.
Praegu on nad vanad mehed, kel mõistus peas.
2. Emerson, Lake & Palmer - The Endless Enigma, Pt. 1
3. ELP - Tarkus
(terve "Tarkus" siis, seda on 20 minutit. mitte katkendid.)
Bänd mis on veider.
Veider ruudus.
Mina ei saa aru, kust nad selle muusika võtavad, kust nad oma mõtteid saavad.
Aastate jooksul teinud kõike alates bluegrassist, lõpetades (selles postituses ilmselgelt läbiva) progressiivse rokiga.
4. Ween - Transdermal Celebration
5. Ween - Your Party
ning absoluutne MUST HEAR'ide tipp:
6. Ween - Mutilated Lips
Ja noh..
Pink Floyd?
...um
ega oskagi mingit üksikut pala kohe välja tuua...
ehk siis:
7. - 16. Pink Floyd - Dark Side of the Moon (1979)
pean seda parimaks albumiks, mis kunagi kokku klopsitud...
ja ma tean, et Sa ei plaani sellelt ühtki lugu kuulata.
aga okei.
varsti võtan end kokku ja kirjutan midagi huvitavamat.
ja SINA ära looda midagi, küll ma varsti tagasi olen.
Friday, February 18, 2011
Maximum minimal / minimalistic
Mul ei ole siia midagi kirjutada.
Tähendab: mul ei ole siia midagi kirjutada, millest keegi võiks huvituda.
Viimasel ajal käib ainult kas Pärt, Glass, Burial või Blake... minimal to the max.
Anywho, olgu.
Pärdiga on nii, et tema loomingu kuulamiseks peab mõtlema. Ta muusika pole ainult heli + emotsioon, nagu on harjumuspärane. Tema "muusika" moodustub helist ja emotsioonist pluss filosoofiast, mis selle ümber keerleb, mõtteist, millega ta on oma lood kirjutanud.
Arvo iga individuaalse heli kohta: "... iga heli on nagu rohulible, millel oleks nagu lille staatus". Ja see üks mõte muudab minu jaoks kõik. Tervik on suurem, kui osade summa. Polegi vist kohta, kus see ütlus paremini paika peaks.
Igaljuhul the more obvious stuff:
Arvo Pärt - Spiegel Im Spiegel / Fur Alina / Fratres I / Mein Weg
Suht väga väga brilliant stuff.
No ikka väga brilliant stuff.
Ja kui seee Grammit aastal 2011 ei väärinud, siis ma ei tea, mis vääriks:
Arvo Pärt - Affannoso (Neljandast Sümfooniast)
Ja veel midagi huvitavat:
Arvo Pärt - Fratres I (Beats Antique Mix)
pole nüüd midagi imelist, aga huvitav siiki.
Glass? The real deal, kui otsite täisdepressiivset geeniust.
Glassworksi "album".
See on jah... kogumik, aga seda EI SAA tükkidena kuulata. Pigem nagu üks pikk pikk lugu.
Philip Glass - Glassworks
... ja siis see. Nimilugu Glassi viietunnisest ooperist "Einstein on the Beach".
(totally absolutely positively BRILLIANT title mu meelest)
Philip Glass - Einstein on the Beach
... siis veel sihukene:
Philip Glass - Freezing.
- intermission , teen suitsu -
Blake.
Tänu Grossole.
Lihtsalt listin siia mõned paremad palad.
James Blake -To Care (Like You) / I Only Know (What I Know) / Tell Her Safe
tegelt ikka ei saa ilma kommentaarideta.
Kuigi mul ei ole ei õde ei venda, ma tunnen, et see lugu on kirjutatud minusuguste kohta:
James Blake - I Never Leanrt to Share
ja siis see ka. selles loos lihtsalt on midagi. Ma ei tea, mis see on, võib-olla keegi ütleb.
James Blake - Limit to Your Love.
Kui väljas on valge tõmba nüüd kardinad ette.
Burial, Burial, Burial ehk William Bevan.
2006: Debüütalbum. The Wire'i aasta album, Mixmag'i aasta viies.
Hoiab end anonüümsena.
2007: Untrue album. Metacritic'u nr.2.
Hoiab end anonüümsena.
Kuni aastani 2008 teadsid ainult 5 inimest ta tegelikku identiteeti. Alles Mercury Prize'ile nomineerides avaldas ta oma nime.
"I'm a lowkey person and I just want to make some tunes, nothing else." on ainus kommentaar, mis ta kunagi enda kohta andnud on.
Ma ilmselt pole ainus, kes usub, et Bevan ei näe maailma päris tavalise pilgu läbi. Selgitus: nii tunnetab Bevan rahvast täis Londoni kiirtoidukohta:
Burial - In McDonalds
missugused oleksid järelnähud, kui saaks vaid päevaks laenata ta silmi ja kõrvu? Ma ei tea. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik selles kaoses enam edasigi elada, pärast sellise rahu kogemist...
Savantsus lausa.
Nüüd tšekka uuesti üle, et tuba oleks pime, MSN oleks offline, müra oleks minimaalne ja ainus tab oleks Youtube. Lihtsalt sule silmad ja kuula.
1.1. Burial & Four Tet - Wolf Club
1.2. Burial - Etched Headplate
2. Burial - Fostercare
3. Burial - Ghost Hardware
4. Burial - Endrophin
Kui Sul on endiselt tunne, et tahaks midagi mängima panna oleme me erinevad.
5. Vaikus - See üks mõte...
Tähendab: mul ei ole siia midagi kirjutada, millest keegi võiks huvituda.
Viimasel ajal käib ainult kas Pärt, Glass, Burial või Blake... minimal to the max.
Anywho, olgu.
Pärdiga on nii, et tema loomingu kuulamiseks peab mõtlema. Ta muusika pole ainult heli + emotsioon, nagu on harjumuspärane. Tema "muusika" moodustub helist ja emotsioonist pluss filosoofiast, mis selle ümber keerleb, mõtteist, millega ta on oma lood kirjutanud.
Arvo iga individuaalse heli kohta: "... iga heli on nagu rohulible, millel oleks nagu lille staatus". Ja see üks mõte muudab minu jaoks kõik. Tervik on suurem, kui osade summa. Polegi vist kohta, kus see ütlus paremini paika peaks.
Igaljuhul the more obvious stuff:
Arvo Pärt - Spiegel Im Spiegel / Fur Alina / Fratres I / Mein Weg
Suht väga väga brilliant stuff.
No ikka väga brilliant stuff.
Ja kui seee Grammit aastal 2011 ei väärinud, siis ma ei tea, mis vääriks:
Arvo Pärt - Affannoso (Neljandast Sümfooniast)
Ja veel midagi huvitavat:
Arvo Pärt - Fratres I (Beats Antique Mix)
pole nüüd midagi imelist, aga huvitav siiki.
Glass? The real deal, kui otsite täisdepressiivset geeniust.
Glassworksi "album".
See on jah... kogumik, aga seda EI SAA tükkidena kuulata. Pigem nagu üks pikk pikk lugu.
Philip Glass - Glassworks
... ja siis see. Nimilugu Glassi viietunnisest ooperist "Einstein on the Beach".
(totally absolutely positively BRILLIANT title mu meelest)
Philip Glass - Einstein on the Beach
... siis veel sihukene:
Philip Glass - Freezing.
- intermission , teen suitsu -
Blake.
Tänu Grossole.
Lihtsalt listin siia mõned paremad palad.
James Blake -To Care (Like You) / I Only Know (What I Know) / Tell Her Safe
tegelt ikka ei saa ilma kommentaarideta.
Kuigi mul ei ole ei õde ei venda, ma tunnen, et see lugu on kirjutatud minusuguste kohta:
James Blake - I Never Leanrt to Share
ja siis see ka. selles loos lihtsalt on midagi. Ma ei tea, mis see on, võib-olla keegi ütleb.
James Blake - Limit to Your Love.
Kui väljas on valge tõmba nüüd kardinad ette.
Burial, Burial, Burial ehk William Bevan.
2006: Debüütalbum. The Wire'i aasta album, Mixmag'i aasta viies.
Hoiab end anonüümsena.
2007: Untrue album. Metacritic'u nr.2.
Hoiab end anonüümsena.
Kuni aastani 2008 teadsid ainult 5 inimest ta tegelikku identiteeti. Alles Mercury Prize'ile nomineerides avaldas ta oma nime.
"I'm a lowkey person and I just want to make some tunes, nothing else." on ainus kommentaar, mis ta kunagi enda kohta andnud on.
Ma ilmselt pole ainus, kes usub, et Bevan ei näe maailma päris tavalise pilgu läbi. Selgitus: nii tunnetab Bevan rahvast täis Londoni kiirtoidukohta:
Burial - In McDonalds
missugused oleksid järelnähud, kui saaks vaid päevaks laenata ta silmi ja kõrvu? Ma ei tea. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik selles kaoses enam edasigi elada, pärast sellise rahu kogemist...
Savantsus lausa.
Nüüd tšekka uuesti üle, et tuba oleks pime, MSN oleks offline, müra oleks minimaalne ja ainus tab oleks Youtube. Lihtsalt sule silmad ja kuula.
1.1. Burial & Four Tet - Wolf Club
1.2. Burial - Etched Headplate
2. Burial - Fostercare
3. Burial - Ghost Hardware
4. Burial - Endrophin
Kui Sul on endiselt tunne, et tahaks midagi mängima panna oleme me erinevad.
5. Vaikus - See üks mõte...
Monday, January 31, 2011
Otseselt teematu.
Pea on tühi.
Mõtlesin, et täidan siis millegi vähekene huvitavamaga, ilmselt kõigile teada stuff tho.
Beatbox ei ole vokaalne instrumentide jäljendamine.
MINU meeslest on beatbox elektroonilise muusika kopeerimine. You see... kui herr Jatsumees immiteerib suuga saksofoni ei pea seda keegi boksimiseks. Laseb keegi aga trummilaini kuuldele, vahele mõne purina-plärina (mida ilmselgelt kuidagi päris trummil jällegi ei mängiks) on see instant beatbox.
Thus. Beatboximine on ja jääb elektroonilise muusika jäljendamiseks.
Anywho.
Midagi V.A.I.M.U.S.T.A.V.A.T!
Beardyman - Teardrop
Mmm... Kindlasti olete kuulnud Harmonica Beatboxist. võibolla seda ise näinudki.
Aga kas te seihukest stuffi olete varem kohanud?
(tjuubist teine link)
Nathan Flutebox Lee
Repertuaar jääb küll väga kesiseks, kuid mehel on skilli ja huumorisoont.
Kui arvasid, et see on lahe... hee...
Kirjuta see tjuubi:
esimene link peaks toimima. :)
hotel crazyness...
Ei hakka siia tavalisi "skillmastereid" sokutama.
Eks me kõik saame aru, et mida kiiremini seda teha, seda pro'm oled ja seda enam Sind austatakse.
Mina austan omapära.
Nii nagu muusikas, nii ka inimestes.
See tüüp on paremat mõlemast maailmast: Parima lingi saate niimoodi; jah, French Idol.
The Best Beatbox you have ever heard
Tal on sedasama kava paremini esitanud, tal on paremaid kavasid.
Aga see jääb ikkagi lengendaarseks.
(kuigi tõsi, enamasti on ta ainult selle ühe kava peal liugu lasknud. kind of a shame. Ja nüüd on üldse pildilt kadunud. mis seal ikka...)
Ja noh.
Ma ei hakka pakkuma vana Dub FX'i, pole mõtet.
Pakun midagi alternatiivset tema uuelt plaadilt, mille masterdanud Sirius.
Dub FX & Sirius - Equator
(please note the & sign. Kui keegi veel ütleb mulle, et see on remix, saab molli.)
Kui keegi teab midagi vingetest boksjatest, andku teada.
Laiendaksin suurima heameelega oma raamatukogu.
Pea on tühi.
Mõtlesin, et täidan siis millegi vähekene huvitavamaga, ilmselt kõigile teada stuff tho.
Beatbox ei ole vokaalne instrumentide jäljendamine.
MINU meeslest on beatbox elektroonilise muusika kopeerimine. You see... kui herr Jatsumees immiteerib suuga saksofoni ei pea seda keegi boksimiseks. Laseb keegi aga trummilaini kuuldele, vahele mõne purina-plärina (mida ilmselgelt kuidagi päris trummil jällegi ei mängiks) on see instant beatbox.
Thus. Beatboximine on ja jääb elektroonilise muusika jäljendamiseks.
Anywho.
Midagi V.A.I.M.U.S.T.A.V.A.T!
Beardyman - Teardrop
Mmm... Kindlasti olete kuulnud Harmonica Beatboxist. võibolla seda ise näinudki.
Aga kas te seihukest stuffi olete varem kohanud?
(tjuubist teine link)
Nathan Flutebox Lee
Repertuaar jääb küll väga kesiseks, kuid mehel on skilli ja huumorisoont.
Kui arvasid, et see on lahe... hee...
Kirjuta see tjuubi:
esimene link peaks toimima. :)
hotel crazyness...
Ei hakka siia tavalisi "skillmastereid" sokutama.
Eks me kõik saame aru, et mida kiiremini seda teha, seda pro'm oled ja seda enam Sind austatakse.
Mina austan omapära.
Nii nagu muusikas, nii ka inimestes.
See tüüp on paremat mõlemast maailmast: Parima lingi saate niimoodi; jah, French Idol.
The Best Beatbox you have ever heard
Tal on sedasama kava paremini esitanud, tal on paremaid kavasid.
Aga see jääb ikkagi lengendaarseks.
(kuigi tõsi, enamasti on ta ainult selle ühe kava peal liugu lasknud. kind of a shame. Ja nüüd on üldse pildilt kadunud. mis seal ikka...)
Ja noh.
Ma ei hakka pakkuma vana Dub FX'i, pole mõtet.
Pakun midagi alternatiivset tema uuelt plaadilt, mille masterdanud Sirius.
Dub FX & Sirius - Equator
(please note the & sign. Kui keegi veel ütleb mulle, et see on remix, saab molli.)
Kui keegi teab midagi vingetest boksjatest, andku teada.
Laiendaksin suurima heameelega oma raamatukogu.
Thursday, January 27, 2011
Mõtlesin. Arutlesin.
Arutlesin naiste olukorrast selles patriarhaalses ühiskonnas.
Kirjutasin küll miks on mehed halvad ja naised head, milles naistel tugevalt puudu jääb, kuid mehed hakkama saavad.
Kirjutasin sellest, et ma ei mõista, miks naist on sajandeid popkultuuris depikteeritud kui kurja ja rumalat kuid samas kohusetundlikku ja hoolitsevat. Kirjutasin selest, et ei mõista, miks meest on depikteeritud kui emotsioonideküllast, tegusat kuid samas kui lovably-naeruväärset ja kombetut.
Otsustasin ümber.
Ei saa juttu.
Saate ainult mussi... ja selle pildi - lühike post.
Veider valik täna.
Leia ühine joon :
Meeltu Fila Brazillia. Sel korral midagi veidi teistsugust. Meeletu Fila Brazillia + mitte vähem meeletu Radiohead. Ma ei tea mis aasta, ma ei tea, mis album. mind ei huvita. See pala on kuulamiseks.
1. Radiohead - Climbing Up The Walls (Fila Brazillia mix)
Kesiganes ütles, et Mistabishi "Drop" on kehv album võib teab ise kah, mida imeda. Rudne lemmik sellelt plaadilt, raudne lemmik sellelt esitajalt.
2. Mistabishi - View from Nowhere
Veel midagi eelmisest postist: The Flashbulb. Ta pole ainult breakcore artist, ärge kurdiks jäämist siin kartke
3. The Flashbulb - Skeletons
Dabam dabah, selle artisti kohta teen küll väga põhjalikku researchi:
4. Eskmo - Cloudlight
...üks tüüp kellest ma MITTE midagi ei tea, peale selle, et "North" album on üks parimatest elektroonilise muusika kogumikest, mida ma oma elus kuulnud olen. Midagi natutida.
5. Darkstar - When It's Gone / Deadness
Ja kui veel kohale ei ole jõudnud, siis finisher minu lemmik dubstep-artisti poolt:
6. Burial - Untrue.
Enjoy...
Tuesday, January 25, 2011
Breakcore time?
Hiir on tühi. silitan seda kliitorit. juba ebamugav on.
Teen ühe suitsu parem selle peale.
Nonii, kohe palju etem.
Palju vaieldakse selle üle, kust breakcore pärit on.
Minu jaoks isiklikult on selge.
BC algas sihukeste träkkidega:
1. Coldcut & Hexstatic - Timber
Nojah. Miskipärast on seda laadi muusika massidest väga kaugel (kui mitte arvestada Apex Twini). Nojamh.
Anywho. Väike tripp sellesse maailma.
The Flashbulb. Mehel on paar tracki, mis viivad kuulaja kuu peale ära.
Ja posu täielikku jura.
Olen siia paremat kraami välja valinud, tõestus, et brekkoor võib ka väga ilus olla.
2. The Flashbulb - Undiscovered Colors / Kirlian Shores / Autumn Insomnia Sessions
Veidikene rohkem tavalise 'core'iliku kaose poole liikudes:
3. Outside - To Forgive, But Not Forget
Hellyeah.
Ilusast mussist rääkides.
Mina olin nihukeses imestuses, kui seda kuulsin:
4. Squarepusher - I Wish You Could Talk
...sest üleüldiselt mulle SPusher ei istu. Ta muusika kõlab, nagu see oleks mängult. miski on puudu, see pole muusika, vaid posu noote, mis järjekorras kõlavad. SEE lugu aga. Oh wow. Eargasm.
Hmm. sain aru, et see hüpe on veidi liialt karm, mis ees. Aga.
Edasi ühe mu absoluutse elekroonilise muusika vallas.
Üleminek on veidi liialt ränk, sest astume tegelikult juba glitchcore'i maailma.
Okei, olgu see pehmenduseks.
Mu lemmiktrack VS'ilt:
5. Venetian Snares - My So-Called life.
ja siit looni, mida alguses pidasin oluliseks siia kirja panna...
Keeruline, samas mõistetav.
Kakofooniline, samas nauditav.
Ärritav, samas nii meeletult ilus.
6. Venetian Snares - Ketsarku Mozgolom
Kui oled tõesti mõttega kaasa kuuland, siis soovitan nüüd rahulikuma muusika juurde tagasi pöörduda.
Kui kohe ei ole võimeline nii suurt sammu alla tegema, siis ehk need toimivad justkui redelina (kuigi ma eriti ei taha samalt artistilt palju lugusid korraga välja tuua):
7. Venetian Snares - Szamar Madar
ja päris maha astumiseks:
8. Boards of Canada - Orange Hexagon Sun
Teen ühe suitsu parem selle peale.
Nonii, kohe palju etem.
Palju vaieldakse selle üle, kust breakcore pärit on.
Minu jaoks isiklikult on selge.
BC algas sihukeste träkkidega:
1. Coldcut & Hexstatic - Timber
Nojah. Miskipärast on seda laadi muusika massidest väga kaugel (kui mitte arvestada Apex Twini). Nojamh.
Anywho. Väike tripp sellesse maailma.
The Flashbulb. Mehel on paar tracki, mis viivad kuulaja kuu peale ära.
Ja posu täielikku jura.
Olen siia paremat kraami välja valinud, tõestus, et brekkoor võib ka väga ilus olla.
2. The Flashbulb - Undiscovered Colors / Kirlian Shores / Autumn Insomnia Sessions
Veidikene rohkem tavalise 'core'iliku kaose poole liikudes:
3. Outside - To Forgive, But Not Forget
Hellyeah.
Ilusast mussist rääkides.
Mina olin nihukeses imestuses, kui seda kuulsin:
4. Squarepusher - I Wish You Could Talk
...sest üleüldiselt mulle SPusher ei istu. Ta muusika kõlab, nagu see oleks mängult. miski on puudu, see pole muusika, vaid posu noote, mis järjekorras kõlavad. SEE lugu aga. Oh wow. Eargasm.
Hmm. sain aru, et see hüpe on veidi liialt karm, mis ees. Aga.
Edasi ühe mu absoluutse elekroonilise muusika vallas.
Üleminek on veidi liialt ränk, sest astume tegelikult juba glitchcore'i maailma.
Okei, olgu see pehmenduseks.
Mu lemmiktrack VS'ilt:
5. Venetian Snares - My So-Called life.
ja siit looni, mida alguses pidasin oluliseks siia kirja panna...
Keeruline, samas mõistetav.
Kakofooniline, samas nauditav.
Ärritav, samas nii meeletult ilus.
6. Venetian Snares - Ketsarku Mozgolom
Kui oled tõesti mõttega kaasa kuuland, siis soovitan nüüd rahulikuma muusika juurde tagasi pöörduda.
Kui kohe ei ole võimeline nii suurt sammu alla tegema, siis ehk need toimivad justkui redelina (kuigi ma eriti ei taha samalt artistilt palju lugusid korraga välja tuua):
7. Venetian Snares - Szamar Madar
ja päris maha astumiseks:
8. Boards of Canada - Orange Hexagon Sun
Wednesday, January 19, 2011
Ilmselgest igavusest.
Tegelt, oot.
Lähen suitsetan ennem ühe sigareti, nikotiin paneb pea tööle.
Vat hästi. Hip-Hopi tuju tuli täna peale. Niisiis. Hip-Hop ja lahedamat tänavakunsti (lihtsalt sest ma ei oskaks seda mujal postitada). Pole mingi eriline asjatundja kummaski vallas. Isiklikud eelistused.
Legendaarne Cypress Hill oma uue albumiga Rise Up lõi mu küll täiesti pahviks. Kuulsin seda plaati esimest korda ühes autos, teel Saaremaale, kuid siis ei jälginud täpselt. Nojah, enda viga. Meestel on täiesti jaburad oskused. Ja see... see on tõenäoliselt üks parimatest lugudest, mis viimasel ajal kuulnud olen... seda mitte ainult hip-hopi vallast.
1. Cypress Hill - Get It Anyway

The lonely loner seems to free his mind at nite. This stuff I can relate to. Väga teemakohane viimasel ajal. Vaimustav, kui palju fiilingut tema räppimises on. Väga usutav. VÄGA usutav. Igaljuhul can't stress this enough: ORIGINAAL! Mitte, et klubiversioonil midagi viga oleks.
2. Kid Kudi - Day 'n' Nite (Originaaaaal)
Jäädes edasi muusikalise geniaalsuse juurde, siis ei saa mainimata jätta alt. hip-hopi supergruppi Deltron 3030't ning nende Geniaalset biidimeistrit Dan the Automatorit. Siinkohal pole tarvis mitte sõnu, vaid kõrvu. (+ Ekstracool videoboonus)
Stencile mingil määral related.
3. Deltron 3030 - Mastermind
Jätkuvalt muusikalise geniaalsuse lainel pean mainima härraseid G-Enkat, Revot ja Paul Ojat. Eesti heatuju-kuid-siiki-poindiga muusika tipp. Absoluutne tipp.
Peale selle laulavad nad minu kohta laulu. Laulu Legend Aarnest. Tänks, kutid! Ma ei hakka siinkohal vist isegi ühtki lugu eraldi mainima. Kuid siiski. See lugu iseloomustab neid minu silmis paremini, kui mitmed teised:
4. Toe Tag - Keera Kõvemaks

Ei hakka Eestist seekord kaugemale minema. Öökülm. Uus album. Pole sõnagi halba öelda. Huvitav pahn. Selle peal on lugu, mis minu tuju juba aastast 2008 paremaks teeb. See võib olla küll ülemängitud, kui ei jää vähemalt minu jaoks vist kunagi vanaks.
"Ja ma ei tahagi kedagi lüüa, kui olen vaid kurikas; elu on keegel."
5. Öökülm - Vihmapiisad

Kes siis ei teaks ei tunneks? Pühapäevasuitsetajamemuaarid. Tänava sümfooniad. Ja see.
Aabits iseendaks jäämise kohta.
"/../sulle monumendi püstitan, kes sa kuulad ainult seda
mida ihkab hing, ütleb mõistus, tunneb süda. /../"Need riimid annavad ehk isegi liialt äkki liialt palju rammu?
6. Noizmakaz - Monument
Ja selle peale teen uue suitsu.
Jälle on hea olla.
"When the Armageddon start get dread
A lot of weak are to weep and moan
Only the strong will continue
do you have it in you? "
Tunne on sihuke, et lebolt maadleks karuga.
Aitäh, Printsess.
7. Nas & Damien Marley - Strong will continue

Naerge palju tahate. Poiss on natukene naljakas küll. Aga poisil on süda kuradima õige koha peal.
8. Kemo - Kodus Kodumaal

Ja "The mighty Mos Def". No las ta siis ülbitseb ka veidikene, muidu sihukene värk ei istu, aga anname andeks.
Slick ei ole ka selle loo juures just halba tööd teinud.
Ja MAD PROPS to Madlib, kes selle loo koos Defiga produtseeris.
9. Mos Def - Auditorium (feat. Slick Rick)
Lähen suitsetan ennem ühe sigareti, nikotiin paneb pea tööle.
Vat hästi. Hip-Hopi tuju tuli täna peale. Niisiis. Hip-Hop ja lahedamat tänavakunsti (lihtsalt sest ma ei oskaks seda mujal postitada). Pole mingi eriline asjatundja kummaski vallas. Isiklikud eelistused.
Legendaarne Cypress Hill oma uue albumiga Rise Up lõi mu küll täiesti pahviks. Kuulsin seda plaati esimest korda ühes autos, teel Saaremaale, kuid siis ei jälginud täpselt. Nojah, enda viga. Meestel on täiesti jaburad oskused. Ja see... see on tõenäoliselt üks parimatest lugudest, mis viimasel ajal kuulnud olen... seda mitte ainult hip-hopi vallast.
1. Cypress Hill - Get It Anyway

The lonely loner seems to free his mind at nite. This stuff I can relate to. Väga teemakohane viimasel ajal. Vaimustav, kui palju fiilingut tema räppimises on. Väga usutav. VÄGA usutav. Igaljuhul can't stress this enough: ORIGINAAL! Mitte, et klubiversioonil midagi viga oleks.
2. Kid Kudi - Day 'n' Nite (Originaaaaal)
Jäädes edasi muusikalise geniaalsuse juurde, siis ei saa mainimata jätta alt. hip-hopi supergruppi Deltron 3030't ning nende Geniaalset biidimeistrit Dan the Automatorit. Siinkohal pole tarvis mitte sõnu, vaid kõrvu. (+ Ekstracool videoboonus)
Stencile mingil määral related.
3. Deltron 3030 - Mastermind
Jätkuvalt muusikalise geniaalsuse lainel pean mainima härraseid G-Enkat, Revot ja Paul Ojat. Eesti heatuju-kuid-siiki-poindiga muusika tipp. Absoluutne tipp.
Peale selle laulavad nad minu kohta laulu. Laulu Legend Aarnest. Tänks, kutid! Ma ei hakka siinkohal vist isegi ühtki lugu eraldi mainima. Kuid siiski. See lugu iseloomustab neid minu silmis paremini, kui mitmed teised:
4. Toe Tag - Keera Kõvemaks

Ei hakka Eestist seekord kaugemale minema. Öökülm. Uus album. Pole sõnagi halba öelda. Huvitav pahn. Selle peal on lugu, mis minu tuju juba aastast 2008 paremaks teeb. See võib olla küll ülemängitud, kui ei jää vähemalt minu jaoks vist kunagi vanaks.
"Ja ma ei tahagi kedagi lüüa, kui olen vaid kurikas; elu on keegel."
5. Öökülm - Vihmapiisad

Kes siis ei teaks ei tunneks? Pühapäevasuitsetajamemuaarid. Tänava sümfooniad. Ja see.
Aabits iseendaks jäämise kohta.
"/../sulle monumendi püstitan, kes sa kuulad ainult seda
mida ihkab hing, ütleb mõistus, tunneb süda. /../"Need riimid annavad ehk isegi liialt äkki liialt palju rammu?
6. Noizmakaz - Monument
Ja selle peale teen uue suitsu.
Jälle on hea olla.
"When the Armageddon start get dreadA lot of weak are to weep and moan
Only the strong will continue
do you have it in you? "
Tunne on sihuke, et lebolt maadleks karuga.
Aitäh, Printsess.
7. Nas & Damien Marley - Strong will continue

Naerge palju tahate. Poiss on natukene naljakas küll. Aga poisil on süda kuradima õige koha peal.
8. Kemo - Kodus Kodumaal

Ja "The mighty Mos Def". No las ta siis ülbitseb ka veidikene, muidu sihukene värk ei istu, aga anname andeks.
Slick ei ole ka selle loo juures just halba tööd teinud.
Ja MAD PROPS to Madlib, kes selle loo koos Defiga produtseeris.
9. Mos Def - Auditorium (feat. Slick Rick)
Tuesday, January 18, 2011
Keera tund aega tagasi.
Jah... pilt räägib enda eest.Nojah. Hakkasin täna sellele mõtlema, kui palju varasemast ajast pärit džunglit ja muud sarnast juhtusin läbi tuustima.
Vanad lemmikud. Ja mis on veider - võbolla ka meie vanemate lemmikud.
Klassika aeg!
Kui oled otsustanud selle rännaku kaasa teha, soovitan soojalt: "Buckle your sealtbelt, shit's gonna get nostalgic."
Sissejuhatuseks midagi mahedamast mahedamat taaskord meeletult Fila Brazillialt. Aasta oli siis 1995
1. Fila Brazillia - A Zed and Two L's
Jääme edasi aastasse 1995. Tõelise Jungle žanri võidukäik algas ilmselt selle vinüüli saabumisega. Midagi nii meeletult head, kõigile tuntut. Aga miks meist keegi seda rohkem, kui ehk korra kuus peale ei pane?
2. Peshay - Piano Tune / Vocal Tune
Ärge arvake, et jätan mainimata, see on obligatoorne. Aasta oli siis 1996, kui sain mina viieseks... ja ilmselgelt olulisem - sündis see pala.
3. Lu:k - Lovin' U
lihtsalt JABUR. Keskmine eesti noor:
Inglise keelt mõistab, soravalt rääkida ei oska, kiirest jutust aru ei saa;
kuulab 50-Centi, sõnadest muffigi välja ei loe;
saab teada, et Curtis räpib "bitchidest, persetest ja sellest, kui palju tal raha on ning mitu kuuli ta elu jooksul kogunud on" - "Ei häiri, hea põntsumine taustaks ju!";
pakud Lu:k'i kuulata - "See on eeestiii vääää??... nii vana ju...sitt!". (vastus elust enesest, nimesid nimetamata.)
Oeh.

Anywho. Kõigile tuntud muusika juurde, lihtsalt mõtlesin, et jätan selle siia, sest isu läks ära seda postitust lõpetada nii kuidas plaanisin. Vana The Prodigy kuld aastast 1992. See on vist mingi boonusträkk, kui ma ei eksi.
4. The Prodigy - We Are the Ruffest
>my face when clicking "Publish Post"
Monday, January 17, 2011
Paar huvitavat pala. Elektrooniline nill. Enjoy.

Meenutusi aastatst 1991. Meeletu Fila Brazillia.
5. Fila Brazillia - Mermaids

1. Plastician - Japan
2. Clubroot - Talisman
3. Mistabishi - The light's really bad
4. Four Tet - Smile around the face
Meenutusi aastatst 1991. Meeletu Fila Brazillia.
5. Fila Brazillia - Mermaids
Ning kohustuslik - aasta 2010 leid:
(Tean, et see lugu pärineb aastast 2009, I'm just slow.)
(Tean, et see lugu pärineb aastast 2009, I'm just slow.)
6. Burial + Four Tet - Moth
Tere, Blogspot!
Et mitte blogimisega kätt valgendades ränttima kukkuda, tahtsin lihtsalt mainida, et ma armastan tervet maailma, inimesed on kõik ilusad ja head ning elu on lill.
XOXO
Subscribe to:
Posts (Atom)












