Animated.



Praegu ongi täpselt nii.

Maximum minimal / minimalistic

Mul ei ole siia midagi kirjutada.
Tähendab: mul ei ole siia midagi kirjutada, millest keegi võiks huvituda.

Viimasel ajal käib ainult kas Pärt, Glass, Burial või Blake... minimal to the max.

Anywho, olgu.
Pärdiga on nii, et tema loomingu kuulamiseks peab mõtlema. Ta muusika pole ainult heli + emotsioon, nagu on harjumuspärane. Tema "muusika" moodustub helist ja emotsioonist pluss filosoofiast, mis selle ümber keerleb, mõtteist, millega ta on oma lood kirjutanud.
Arvo iga individuaalse heli kohta: "... iga heli on nagu rohulible, millel oleks nagu lille staatus". Ja see üks mõte muudab minu jaoks kõik. Tervik on suurem, kui osade summa. Polegi vist kohta, kus see ütlus paremini paika peaks.
Igaljuhul the more obvious stuff:

Arvo Pärt - Spiegel Im Spiegel / Fur Alina / Fratres I / Mein Weg

Suht väga väga brilliant stuff.
No ikka väga brilliant stuff.

Ja kui seee Grammit aastal 2011 ei väärinud, siis ma ei tea, mis vääriks:

Arvo Pärt - Affannoso (Neljandast Sümfooniast)

Ja veel midagi huvitavat:

Arvo Pärt  - Fratres I (Beats Antique Mix)

pole nüüd midagi imelist, aga huvitav siiki.


Glass? The real deal, kui otsite täisdepressiivset geeniust.
Glassworksi "album".
See on jah... kogumik, aga seda EI SAA tükkidena kuulata. Pigem nagu üks pikk pikk lugu.

Philip Glass - Glassworks

... ja siis see. Nimilugu Glassi viietunnisest ooperist "Einstein on the Beach".
(totally absolutely positively BRILLIANT title mu meelest)

Philip Glass - Einstein on the Beach

... siis veel sihukene:

Philip Glass - Freezing.


- intermission , teen suitsu -


Blake.
Tänu Grossole.
Lihtsalt listin siia mõned paremad palad.

James Blake -To Care (Like You) / I Only Know (What I Know) / Tell Her Safe

tegelt ikka ei saa ilma kommentaarideta.
Kuigi mul ei ole ei õde ei venda, ma tunnen, et see lugu on kirjutatud minusuguste kohta:

James Blake - I Never Leanrt to Share

ja siis see ka. selles loos lihtsalt on midagi. Ma ei tea, mis see on, võib-olla keegi ütleb.

James Blake - Limit to Your Love.


Kui väljas on valge tõmba nüüd kardinad ette.
Burial, Burial, Burial ehk William Bevan.
2006: Debüütalbum. The Wire'i aasta album, Mixmag'i aasta viies.
Hoiab end anonüümsena.
2007: Untrue album. Metacritic'u nr.2.
Hoiab end anonüümsena.
Kuni aastani 2008 teadsid ainult 5 inimest ta tegelikku identiteeti. Alles Mercury Prize'ile nomineerides avaldas ta oma nime.
"I'm a lowkey person and I just want to make some tunes, nothing else." on ainus kommentaar, mis ta kunagi enda kohta andnud on.
Ma ilmselt pole ainus, kes usub, et Bevan ei näe maailma päris tavalise pilgu läbi. Selgitus: nii tunnetab Bevan rahvast täis Londoni kiirtoidukohta:

Burial - In McDonalds

missugused oleksid järelnähud, kui saaks vaid päevaks laenata ta silmi ja kõrvu? Ma ei tea. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik selles kaoses enam edasigi elada, pärast sellise rahu kogemist...
Savantsus lausa.

Nüüd tšekka uuesti üle, et tuba oleks pime, MSN oleks offline, müra oleks minimaalne ja ainus tab oleks Youtube. Lihtsalt sule silmad ja kuula.

1.1. Burial & Four Tet - Wolf Club
1.2. Burial - Etched Headplate
2. Burial - Fostercare
3. Burial - Ghost Hardware
4. Burial - Endrophin

Kui Sul on endiselt tunne, et tahaks midagi mängima panna oleme me erinevad.

5. Vaikus - See üks mõte...

Ma ei usu, et keegi sooviks kuulata muusikat, mida ma viimasel ajal ise kuuland olen.
Seega.